21.05 kell 5 pm
Uskumatu aga tõsi- me pidasime vastu 11 tundi ja nüüd istume Los Angelese lennujaamas ja ootame oma lendu Honolulule. Nii tahaks minna LA-se linna peale, aga peame ootama 1. septembrini.
Lennureis oli pikk ja väsitav. Saime ka kohe pettumuse osaliseks, kui avastasime, et meil polegi akna ääres kohti, mida Estravel meile lubas ja kinnitas. Ütleme nii, et teenindus pole neil kiita. See eest lennukimeeskonda tahaksime väga kiita, kõik olid väga abivalmid ja alati naeratasid.
Sõit algas siis lõunasöögiga. Valida oli kana pasta või lihalasanje vahel- mina võtsin kanapasta ja Paul lihalasanje, vahepeal tegime vahetust. Lisaks sellele oli veel saiake, jook ja magustoit ning ohtralt veini ;). Kui kõhud täis asusime uurima mis filme me näha saame. Valik oli hea, aga kahjuks kõiki vaadata ei jõudnud.
Meie esimeseks filmiks oli „Taken“, mis meile mõlemale meeldis. Järgmised filmid olid meil erinevad. Mina vaatasin siis „P.S. I Love You“ ja Paul vaatas Benjamin Buttoni elu ning Maadleja. Ta oli neist mõlemast mega vaimustuses (soovitab kui keegi veel näinud pole). Aga mis ma neid filmide nimesid ikka siin ette loen. Kolmanda filmi ajal vajus minul silm vägisi kinni ning tegin väikse uinaku, millest aga ei tulnud midagi välja- liiga vähe ruumi oli :) Paul aga pidas rõõmsalt vastu ja vaatas veel 2 filmi ära :) kange mees :)
Enne maandumist anti meile veel paar võileiba, šokolaadi ja teed või kohvi. Jõin vägisi kohvi ära, et Honolulu reis ka vastu pidada.
Los Angelese lennujaamas olid kohe kõik nii sõbralikud, mis tõi endalgi naeratuse näole, sellised peaksid olema inimesed ka Eestis! Ja siin on juba nii palav, mis siis veel Hawaiil on ;) Pildil siis meie lennuk, mis meid Honolulule toob. Väikselt on Heleri ka pildil. :)
Järgmine kord kirjutan juba Hawaiilt ;)
Kohtumiseni
Uskumatu aga tõsi- me pidasime vastu 11 tundi ja nüüd istume Los Angelese lennujaamas ja ootame oma lendu Honolulule. Nii tahaks minna LA-se linna peale, aga peame ootama 1. septembrini.
Lennureis oli pikk ja väsitav. Saime ka kohe pettumuse osaliseks, kui avastasime, et meil polegi akna ääres kohti, mida Estravel meile lubas ja kinnitas. Ütleme nii, et teenindus pole neil kiita. See eest lennukimeeskonda tahaksime väga kiita, kõik olid väga abivalmid ja alati naeratasid.
Sõit algas siis lõunasöögiga. Valida oli kana pasta või lihalasanje vahel- mina võtsin kanapasta ja Paul lihalasanje, vahepeal tegime vahetust. Lisaks sellele oli veel saiake, jook ja magustoit ning ohtralt veini ;). Kui kõhud täis asusime uurima mis filme me näha saame. Valik oli hea, aga kahjuks kõiki vaadata ei jõudnud.
Meie esimeseks filmiks oli „Taken“, mis meile mõlemale meeldis. Järgmised filmid olid meil erinevad. Mina vaatasin siis „P.S. I Love You“ ja Paul vaatas Benjamin Buttoni elu ning Maadleja. Ta oli neist mõlemast mega vaimustuses (soovitab kui keegi veel näinud pole). Aga mis ma neid filmide nimesid ikka siin ette loen. Kolmanda filmi ajal vajus minul silm vägisi kinni ning tegin väikse uinaku, millest aga ei tulnud midagi välja- liiga vähe ruumi oli :) Paul aga pidas rõõmsalt vastu ja vaatas veel 2 filmi ära :) kange mees :)
Enne maandumist anti meile veel paar võileiba, šokolaadi ja teed või kohvi. Jõin vägisi kohvi ära, et Honolulu reis ka vastu pidada.
Los Angelese lennujaamas olid kohe kõik nii sõbralikud, mis tõi endalgi naeratuse näole, sellised peaksid olema inimesed ka Eestis! Ja siin on juba nii palav, mis siis veel Hawaiil on ;) Pildil siis meie lennuk, mis meid Honolulule toob. Väikselt on Heleri ka pildil. :)
Järgmine kord kirjutan juba Hawaiilt ;)
Kohtumiseni
Nii tore, et juba seikluste alguses nii tihedalt infot oma tegemiste kohta jagate:) Jääb üle vaid loota, et Hawaiil olles ka nii palju kirjutate, kuid tõenäoliselt jääb siis ikka aega ja mahti vähemaks:)
ReplyDeleteFilmi valiku kohta tahtsin öelda, et nii Heleri valitud PS! I Love You, kui Pauli The Curious Case of Benjamin Button on minu meelest head filmid. Suhteliselt erinevad, aga siiski head mõlemad:)
Olge tublid!