26.05.2009
Teisipäev
Ärkasime täna kell 6 hommikul, palavusega läheb uni lihtsalt ära. Ei viitsinud voodis lebotada ja otsustasime päevaga algust teha. Paul-Gunnar läks parki ja randa hommikujooksu tegema, mina käisin pesemas ja sättisin ennast valmis, et minna tööd otsima. Mõne aja pärast oli Paul juba tagasi korteris ja kus alles hingeldas.
Värske puuviljasalat ja röstsai söödud läksin tööd otsima, Paul-Gunnar jäi koju pöialt hoidma. Täna oli mul plaanis kõigepealt ühes ainsas kohas ära käia, mis asub meie korterist 2 minuti kaugusel. Jõudes kohale oli õnneks staff manager kohal. Tutvustasin ennast ja ütlesin, et üks tüdruk Eestist kes eelmisel suvel siin töötas soovitas siia tulla tööd küsima. Viie minuti pärast helistas ta juba ülemusele ja leppisime kokku intervjuu aja, mis on homme hommikul. Kohast veel täpsemalt ei räägi, sest tavaliselt ei tohi enne midagi rääkida kui tööd pole saanud, see ei pidanud õnne tooma. Nii, et hoidke mulle pöialt, et homme intervjuu hästi läheks.
Peale 5 minutilist vestlust läksin koju nägu naerul, sest ei uskunud et nii hästi läheb ja kohe intervjuule kutsutakse.
Kella 1 paiku läksime viie teise eestlasega ja ühe meie korterikaaslasega tuberkuloositesti tegema. Health Center asus umbes 4,5 km kaugusel. See tundus nii kaugel, sest palavusega muutus samm aeglasemaks ja mäest üles ronimine oli ka suht väsitav. Aga me kõik saime hakkama. Kohalejõudes täitsime ankeedid ja võtsime järjekorda. Paul oli meist kõigist esimene julge, kes süstima läks. Mina vaatasin hirmuga pealt kuidas teda nõelaga torgiti. Mina olin siis kolmas. Mingi naine kampsun seljas ja kummikindad käes võttis lihtsalt järjest inimesi ja torkis kõiki. Istusin siis toolile ja ootasin hirmunult millal ta mind torkima hakkab.
Teised naersid ukse taga mu näo üle, sest olin nii ehmunud, mis teha mulle ei meeldi nõelad, aga kellele need meeldivad. Süst tehtud hakkasime tagasi jalutama.
Läksime läbi ühest suurest toidupoest-Safeway. Ostsime sealt kaasa nädala söögi ja läksime koju. Tagasitee tundus olevat ka nii pikk.
Siinsetes toidupoodides on ikka nii suur toiduvalik ja nii palju huvitavaid toite. Õnneks on meil 3 kuud aega neid kõike proovida. Eesti toidupoodide valik selle kõrval on väga kesine.
Koju jõudes tegime endale spagette tomatipastaga...mmmm nii hea oli.
Kõhud täis söödud läks Paul randa võrkpalli mängima, ma jäin koju, sest jalad olid käimisest nii haiged. Nüüd juba õhtu ja varsti aeg magama minna.
Aloha
H.
Teisipäev
Ärkasime täna kell 6 hommikul, palavusega läheb uni lihtsalt ära. Ei viitsinud voodis lebotada ja otsustasime päevaga algust teha. Paul-Gunnar läks parki ja randa hommikujooksu tegema, mina käisin pesemas ja sättisin ennast valmis, et minna tööd otsima. Mõne aja pärast oli Paul juba tagasi korteris ja kus alles hingeldas.
Värske puuviljasalat ja röstsai söödud läksin tööd otsima, Paul-Gunnar jäi koju pöialt hoidma. Täna oli mul plaanis kõigepealt ühes ainsas kohas ära käia, mis asub meie korterist 2 minuti kaugusel. Jõudes kohale oli õnneks staff manager kohal. Tutvustasin ennast ja ütlesin, et üks tüdruk Eestist kes eelmisel suvel siin töötas soovitas siia tulla tööd küsima. Viie minuti pärast helistas ta juba ülemusele ja leppisime kokku intervjuu aja, mis on homme hommikul. Kohast veel täpsemalt ei räägi, sest tavaliselt ei tohi enne midagi rääkida kui tööd pole saanud, see ei pidanud õnne tooma. Nii, et hoidke mulle pöialt, et homme intervjuu hästi läheks.
Peale 5 minutilist vestlust läksin koju nägu naerul, sest ei uskunud et nii hästi läheb ja kohe intervjuule kutsutakse.
Kella 1 paiku läksime viie teise eestlasega ja ühe meie korterikaaslasega tuberkuloositesti tegema. Health Center asus umbes 4,5 km kaugusel. See tundus nii kaugel, sest palavusega muutus samm aeglasemaks ja mäest üles ronimine oli ka suht väsitav. Aga me kõik saime hakkama. Kohalejõudes täitsime ankeedid ja võtsime järjekorda. Paul oli meist kõigist esimene julge, kes süstima läks. Mina vaatasin hirmuga pealt kuidas teda nõelaga torgiti. Mina olin siis kolmas. Mingi naine kampsun seljas ja kummikindad käes võttis lihtsalt järjest inimesi ja torkis kõiki. Istusin siis toolile ja ootasin hirmunult millal ta mind torkima hakkab.
Teised naersid ukse taga mu näo üle, sest olin nii ehmunud, mis teha mulle ei meeldi nõelad, aga kellele need meeldivad. Süst tehtud hakkasime tagasi jalutama.
Läksime läbi ühest suurest toidupoest-Safeway. Ostsime sealt kaasa nädala söögi ja läksime koju. Tagasitee tundus olevat ka nii pikk.
Siinsetes toidupoodides on ikka nii suur toiduvalik ja nii palju huvitavaid toite. Õnneks on meil 3 kuud aega neid kõike proovida. Eesti toidupoodide valik selle kõrval on väga kesine.
Koju jõudes tegime endale spagette tomatipastaga...mmmm nii hea oli.
Kõhud täis söödud läks Paul randa võrkpalli mängima, ma jäin koju, sest jalad olid käimisest nii haiged. Nüüd juba õhtu ja varsti aeg magama minna.
Aloha
H.
No comments:
Post a Comment