Tervitusi külmast Helsinkist...

Pikk ja väsitav reis on seljataga ning olen jõudnud Helsinki lennujaama. Reis oli väsitav, aga samas möödus kiiresti, kuna enamus aja magasin. Kas seda nüüd magamiseks saab nimetada, aga vähemalt üritasin...

Praeguse seisuga pean siis oma öö veetma Helsinki lennujaamas ning hommikul lähen esimese bussiga sadamasse ning sealt 10.30 laevaga Tallinnasse ning 12.30 peaksingi jõudma D-terminali....

Avastasin, et mul on ju ameerika pistik arvutil ning aku peab

vastu ainult 3 tundi, peale seda pean vist 4 tundi lakke vaatama, sest tühjas lennujaamas pole ju mitte midagi üksi teha. Raamatut ja ajakirja ka pole mida lugeda ning magada ka ei saa, sest pean oma asju valvama.. Tuleb pikk ja väsitav öö...

Aga eks ma kriban midagi oma viimastest tegemistest Hawaiil...Nii igatsen juba Hawaiid, siin Helsinkis on juba nii külm, tahan tagasi sooojaaa:(...

Viimased päevad Hawaiil olid päris tihedad, kuna üritasime veel paljusid kohti külastada..

Käisime Maunavili matkarajal. Matkarada oli mudane, aga see meid ei takistanud. Kohale jõudes ootas meid väike kosk, mis oli päris lahe...:) Waimanalo rand oli super ilus. Inimesi oli seal vähe ja just see tegigi selle ranna nii kütkestavaks...Sinine meri ja valge liiv, mida veel tahta!

Reede õhtul korraldasin siis oma lahkumispeo Maddogsis. Soojendust tegime kodus ning edasi suundusime siis Maddogsi. Rahvast tuli kohale palju ja pidu oli väga lahe. Mul oli nii hea meel, et nii paljud tulid head aega ütlema:) Samuti öeldi, et hakatakse igatsema ja et ma ruttu tagasi läheksin...

Laupäeval käisime North Shore`il trippimas ning pühapäeval enne äraminekut käisin siis esimest korda snorgeldamas Hanauma bays. Eks ma ikka pabistasin, et vesi tuleb torust sisse, aga esimest korda on see loomulik. Aga see oli üliäge. Värvilised kalad ujusid mu silme ees..Vapustav elamus!!!!

Esmaspäeva hommikul sõitsin siis 7.15 LAsse. Kurb oli, pakkisin asju ning pisarad olid silmad, ma tõesti ei tahtnud ära minna, tahan juba tagasi minna...

LAs külastasin Downtowni, Hollywoodi, Griffith Parki, Observatooriumi ning Santa Monica Beachi. Paljusid kohti ei saanud kahjuks näha, kuna puudus auto ning ka aega oli vähe...Aga küll ma lähen sinna tagasi...

Kõik saatsid nii armsaid sõnumeid, et ma otsa ringi pööraksin ning tagasi tuleksin, et kõik juba igatsevad ja tahavad mind tagasi. Andsin lubaduse, et tulen tagasi ja seda ma ka teen:)

Nüüd siis istun siin lennujaamas ja vaatan nukralt aku märki, sest see saab varsti tühjaks ja siis pean istuma niisama mitmeid tunde....

See on ka vist minu viimane sissekanne. Internetiühendus pole kuigi hea ja pilte hetkel lisada ei saa, kui siis ühe.

Olen oma suvega ülirahul, see on olnud parimatest parim!!!! Tean, et leidsin endale sõpru kogu eluks ja tean ka seda, et lähen sinna tagasi. Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee:)

Igatsen Hawaiid meeletult ja kõiki inimesi seal...

Ja samas ootan, et saaksin koju, et näha oma perekond ja sõpru. Igatsen ju Teid ka:)

Veelkord Aloha

Heleri:)