07.06.2009
Pühapäev
Harry kutsus meid matkama koos oma kohalike sõpradega- Jessy ja Mattiga. Kella 12 paiku tulid tema sõbrad meile järgi ja kahe autoga suundusime matka alguspunkti. 20 minuti pärast jõudsime kohale. Parkisime autod ära ja matk võis alata. Mäe tippu jõudsime umbes tunni ajaga, võib olla läks isegi kauem. Mul oli see tegelikult esimene selline matk ja see polnud sugugi kerge, kuna vahepeal võttis ikka hinge kinni. Kuigi vahepeal tundus, et ma enam lihtsalt ei suuda ronida, ei andnud ma alla. See vaade , mis mäe tipust avanes oli hämmastavalt ilus, sinna võiski jääda!!! Tegime pilti ja puhkasime natuke aega ning siis suundusime tagasi alla. Allaminek ei olnud ka sugugi kerge, kuna pidevalt pidi jälgima, et ei libiseks ja alla ei kukuks, kuna seal oli palju puujuurikaid ja kive. Alla jõudes värisesid jalad kohutavalt, aga olin rahul , et tipus ära käisin, sest ega iga päev sellist vaadet ei näe.
Matkaraja koht saab infot sellelt leheküljelt: http://www.lotsafunmaps.com/details.php?locationid=32
Matk edukalt lõpule viidud , suundusime Coscow lattu, kust ostsime suure kamba peale grillimiseks vajalikke toiduaineid. Seal laos oli iga riiuli vahel mingi degusteerimine ja me proovisime need kõik ära - muffinid, kotletid, võileivakatted,võileivad, joogid jne. Kõhu sai täitsa täis kui kassani jõudsime ja kõik toidud olid nii head.
Toidud ostetud läksime meie maja basseini juurde, kus algas grillimine. Matt võttis grillimise enda peale ja kiitused kokale, kuna see liha oli lihtsalt võrratu. Keegi polnud peale nuudlite midagi siin veel söönud ja see liha oli nagu kingitus taevast. Kõrvale tegime tomati-kurgi hapukoore salatit, mis tuletas meelde Eestit ning kartulisalatit, mis on siin väga magus. Kokku pidi igaüks maksma ainult 5 dollarit-50 krooni õhtusöök.
Kristiina ja Ulrika käivad tööl Zanzabari ööklubis-jagavad seal flaiereid. Nad kutsusid mind kaasa ja sain ka sinna töö. Sellest natuke hiljem, kuna enne veel üks jutukene.
Enne tööle minekut tutvusime ühe kohaliku kutiga, kelle nimi on T ,vähemalt nii ta meile ütles. Läksime korraks tema kodust läbi, kus toimus grillpidu tema sõpradega. Tal oli nii lahe kodu, diskokuul laes ja Bob Marley mängis taustaks. Tõmbasime vesipiipu ja ajasime juttu. Tal oli väikene koerapoeg, kes oli nii armas. Tahtsime ta kaasa endaga võtta. Nimi oli tal Gucci:) 10 minutit möödas jooksime tööle.
Staff manager Chris võttis mind väga hästi vastu, samuti tema ülemus Nudge. Kohe anti flaierid kätte ja pandi tööle. Tööpäev kulges kiiresti ja pool 12 olime vabad. Töö oli kerge, pidin lihtsalt flaiereid jagama ja inimesi Zanzabari kutsuma. Tunnipalk on 10 dollarit.Sain selle töö ja kindlasti lähen tagasi, kuna see on hea lisaraha.
Selle tööga saab palju lahedaid tutvusi, sest koguaeg peab suhtlema. Pea iga teine inimene küsis, et kus ma pärit olen ja mis ma siin teen. Sain õhtu jooksul ka väga palju komplimente nii meestelt kui naistelt.
Üks mereväelane ütles, et kui ta mundrist lahti saab, siis ta abiellub minuga ja pärast kui uuesti mööda läks siis ütles oma sõpradele- do you see that girl she is absolutely beautiful:). Üks teine mees, kes oli staff manageri sõber ütles- you look like an angel.
Pärast tööd sai ka nii palju nalja teiste töötajatega. Väga rahul et sinna läksin. Kindlasti otsin endale ka päevase töö.
Enne äraminekut ütles ülemus, et kas mul on veel nii lahedaid ja armsaid riided, et järgmine kord ole sama armas! Samuti saime kõik kiita ja et me kõik meeldime neile väga ning teeme head tööd. Nägu naerul suundusin koju. Ulrika ja Liina tulid ka kaasa (Kristiina läks koju), et vaadata kus nende sõber Ragner on. Poisid leidsime meie korterist, kus nad vaikselt pidutsesid.
Mina läksin suht kohe magama, teised olid siis veel üleval.
See nädal peame hakkama tõsiselt resumeid jagama, et töö leida. Mul on vähemalt hea, et selle poole kohaga töö sain, see on super!
Nüüd siis uus hommik ja eks näis mis tänane päev toob.
Aloha
Heleri
Pühapäev
Harry kutsus meid matkama koos oma kohalike sõpradega- Jessy ja Mattiga. Kella 12 paiku tulid tema sõbrad meile järgi ja kahe autoga suundusime matka alguspunkti. 20 minuti pärast jõudsime kohale. Parkisime autod ära ja matk võis alata. Mäe tippu jõudsime umbes tunni ajaga, võib olla läks isegi kauem. Mul oli see tegelikult esimene selline matk ja see polnud sugugi kerge, kuna vahepeal võttis ikka hinge kinni. Kuigi vahepeal tundus, et ma enam lihtsalt ei suuda ronida, ei andnud ma alla. See vaade , mis mäe tipust avanes oli hämmastavalt ilus, sinna võiski jääda!!! Tegime pilti ja puhkasime natuke aega ning siis suundusime tagasi alla. Allaminek ei olnud ka sugugi kerge, kuna pidevalt pidi jälgima, et ei libiseks ja alla ei kukuks, kuna seal oli palju puujuurikaid ja kive. Alla jõudes värisesid jalad kohutavalt, aga olin rahul , et tipus ära käisin, sest ega iga päev sellist vaadet ei näe.
Matkaraja koht saab infot sellelt leheküljelt: http://www.lotsafunmaps.com/details.php?locationid=32
Matk edukalt lõpule viidud , suundusime Coscow lattu, kust ostsime suure kamba peale grillimiseks vajalikke toiduaineid. Seal laos oli iga riiuli vahel mingi degusteerimine ja me proovisime need kõik ära - muffinid, kotletid, võileivakatted,võileivad, joogid jne. Kõhu sai täitsa täis kui kassani jõudsime ja kõik toidud olid nii head.
Toidud ostetud läksime meie maja basseini juurde, kus algas grillimine. Matt võttis grillimise enda peale ja kiitused kokale, kuna see liha oli lihtsalt võrratu. Keegi polnud peale nuudlite midagi siin veel söönud ja see liha oli nagu kingitus taevast. Kõrvale tegime tomati-kurgi hapukoore salatit, mis tuletas meelde Eestit ning kartulisalatit, mis on siin väga magus. Kokku pidi igaüks maksma ainult 5 dollarit-50 krooni õhtusöök.
Kristiina ja Ulrika käivad tööl Zanzabari ööklubis-jagavad seal flaiereid. Nad kutsusid mind kaasa ja sain ka sinna töö. Sellest natuke hiljem, kuna enne veel üks jutukene.
Enne tööle minekut tutvusime ühe kohaliku kutiga, kelle nimi on T ,vähemalt nii ta meile ütles. Läksime korraks tema kodust läbi, kus toimus grillpidu tema sõpradega. Tal oli nii lahe kodu, diskokuul laes ja Bob Marley mängis taustaks. Tõmbasime vesipiipu ja ajasime juttu. Tal oli väikene koerapoeg, kes oli nii armas. Tahtsime ta kaasa endaga võtta. Nimi oli tal Gucci:) 10 minutit möödas jooksime tööle.
Staff manager Chris võttis mind väga hästi vastu, samuti tema ülemus Nudge. Kohe anti flaierid kätte ja pandi tööle. Tööpäev kulges kiiresti ja pool 12 olime vabad. Töö oli kerge, pidin lihtsalt flaiereid jagama ja inimesi Zanzabari kutsuma. Tunnipalk on 10 dollarit.Sain selle töö ja kindlasti lähen tagasi, kuna see on hea lisaraha.
Selle tööga saab palju lahedaid tutvusi, sest koguaeg peab suhtlema. Pea iga teine inimene küsis, et kus ma pärit olen ja mis ma siin teen. Sain õhtu jooksul ka väga palju komplimente nii meestelt kui naistelt.
Üks mereväelane ütles, et kui ta mundrist lahti saab, siis ta abiellub minuga ja pärast kui uuesti mööda läks siis ütles oma sõpradele- do you see that girl she is absolutely beautiful:). Üks teine mees, kes oli staff manageri sõber ütles- you look like an angel.
Pärast tööd sai ka nii palju nalja teiste töötajatega. Väga rahul et sinna läksin. Kindlasti otsin endale ka päevase töö.
Enne äraminekut ütles ülemus, et kas mul on veel nii lahedaid ja armsaid riided, et järgmine kord ole sama armas! Samuti saime kõik kiita ja et me kõik meeldime neile väga ning teeme head tööd. Nägu naerul suundusin koju. Ulrika ja Liina tulid ka kaasa (Kristiina läks koju), et vaadata kus nende sõber Ragner on. Poisid leidsime meie korterist, kus nad vaikselt pidutsesid.
Mina läksin suht kohe magama, teised olid siis veel üleval.
See nädal peame hakkama tõsiselt resumeid jagama, et töö leida. Mul on vähemalt hea, et selle poole kohaga töö sain, see on super!
Nüüd siis uus hommik ja eks näis mis tänane päev toob.
Aloha
Heleri
No comments:
Post a Comment